Surve all USA töölisklass valib Trumpi

Enne NAFTA lepingut oli USA kaubavahetus Mehhikoga kord ülejäägis, kord defitsiidis. Aastaks 2015 oli USA kaubandusdefitsiit Mehhikoga kasvanud ligi 60 miljardile dollarile. Hiinaga, mis on USA suurim kaubanduspartner, on vahe kasvanud aastas üle 360 miljardile dollarile.  

Vabakaubanduslepingute suhtes kriitilises mõttekojas Majanduspoliitika Instituut töötav Robert E. Scott hindab, et üksi kaubavahetuse defitsiit Mehhikoga on USA-le maksma läinud 850 000 töökoha kadumise. USA vabrikutööliste tunnipalk on stagneerunud juba seitsmekümnendate aastate algusest.

Selliste inimeste viha väljendades on Donald Trump ja Hillary Clintoni pearivaal Bernie Sanders saavutanud sellist edu, et isegi Clinton ei söanda täie rinnaga vabakaubanduse eest seista.

Trumpi pakutud lahendus on kehtestada impordipiirangud. Ja nagu näitas läinud nädalal Bloomberg Politicsi korraldatud küsitlus, toetas seda ligi kaks kolmandikku vastanutest.

Sellest valimiskampaanias ei räägita, et odav import hoiab inflatsiooni vaos ja säästab ameeriklaste ostujõudu.

Kui Kentuckys on endiste A.O. Smithi elektrimootorite tehase tööliste tunnipalk langenud kunagiselt 16,10 dollarilt sedavõrd, et varem tehases töötanud abikaasad ei suuda enam ka kahepeale sellist palka kokku saada, siis Mehhikos, kuhu tehas kolis, on inimesed rohkem rahul. 1,75 dollari suurune tunnipalk on toonud suured elumuutused. Sellega saab soetada juba teleri ja pesumasina. SKP elaniku kohta on NAFTA sõlmimise järel kasvanud 23% ja aastakümneid aina kasvanud illegaalne väljaränne USAsse tööd otsima on pöördunud. 2005. aastast on rohkem mehhiklasi USAst naasnud kui välja rännanud, väidavad Pew Researchi andmed.

Scottsville’is hääletavad inimesed aga poliitiku poolt, kes ei ole nende sõnul karjääripoliitik, kes lubab lõpetada illegaalse sisserände ja tuua töökohad Ameerikasse tagasi.